Et vahe viimase postitusega liiga suureks ei läheks, ongi juba käes paras aeg uue postituse jaoks. Kuna ilmad kipuvad juba olema külmemad ja ka päevast valget aega vähem, siis ei ole enam kõige paremad ajad erinevate teema- ja lõbustusparkide külastamiseks (kuigi osad neist töötavad jätkuvalt). Seetõttu (enne kui neist saab jälle kirjutada seoses erinevate jõuludega seotud üritustega) pühendan selle postituse siseruumides tegutsemisele ning konkreetselt muuseumidele.
Meie pere kõige viimasem kogemus pärineb hoopis kaugemalt, mitte siitsamast kodu lähedalt. Nimelt käisime Tartus sealses Mänguasjamuuseumis. Olime seal ka varem käinud ning põhiosas oli muuseum jäänud samaks, juurde oli lisatud mõni tiib multikategelastega, kuid mitte midagi eriti suurt. Nagu ikka oli seal eelkõige all tore vaadata vanu mänguasju vanematel ning lastele pakkus suuremat pinget üleval korrusel olev mängutuba. Sealne asjade valik on õnneks lai, alates palkmaja ehitamise komplektist ning kuni kostüümilaoni. Kummaline oli vaid, et iga laps tohtis seal mängida vaid tunnikese; olgugi, et seal ei olnud üldse palju lapsi. See on ka ainus selle külaskäigu miinus.
Teine viimatisem muuseumikogemus pärineb KUMUst. Saime soodsama perepileti ning otsustasimegi sinna minna kogu perega. Nagu arvata võis, ei viitsinud lapsed seal eriti olla, kuid aeg-ajalt ikka torkas silma mõni teos, mis ka neile meeldis. Eriti loomulikult põnevad ja omapärased nüüdiskunsti teosed. Kokkuvõttes hariv ja ega see ka neil mööda külgi maha ei jooksnud. Lisaks sai ka kohvikusse!!! 🙂
Teemaparkides lastega 